Õhtuudusest Baadmünderist

Lammaste ja kitsede tiinuse määramine ultraheliuuringuga

Matsi abiga sai üles kerge tutvustus lammaste ja kitsede tiinuse ultraheliuuringust. Mul tuleb meelde, et mõned head aastad tagasi oli ühel ja teisel lambakasvatajal huvi sellise teenuse vastu. Mõni neist pöördus ka Maaülikooli Suurloomakliiniku poole. Mina töötasin sel hetkel suuremal määral väikeloomade alal ja mitte väikemäletsejatega ning olin alles oma kahepalgelisuse algajas. Hetkel olen jällegi ametiteel jõudnud arusaamisele, et mitte midagi õieti ei tea. Need, kes koole lõpetanud, teavad, et teatavatel hetkedel selline tunne tekib. Aga mitte sellest ei tulnud mul siia kirjutada.

.... aga siis võtsid tublid inimesed kätte, ma usun, et Meritil oli andur käes, ja teostasid ühe ultraheliuuringu pisemas karjas. Kahjuks ei õnnestunud mul seda ajaloolist hetke pealt näha. Asjaosalised siiski kirjeldasid mulle seda hiljem värvikalt - oli päris meeleolukas sündmus.

.... teine kogemus pärineb Saaremaalt Annika karjast. Kui meie pere kohale jõudis, oli enamus tööst juba tehtud. Aga me saime suurepärase vastuvõtu osaliseks ja võib-olla oli meist teisel päeval ka natuke abi. Aga suure töö oli Annika juba ise ära teinud. Minu teada oli see talle esimene kord lambatiinusi ultraheliga vaadata ja üldse ultrahelimasinat omakäeliselt kasutada - mis räägib siis sellest, et tegu on kas imelihtsa protseduuriga või andeka inimesega. Pigem on ikka viimane väide õige.

Siinkohal meenuvad mulle ka korduvad küsimused kirurgia vallas: kas see on lihtne lõikus? ?? Misiganes oskustööline võib vist mingil hetkel väita, et see mida ta teeb on mingis mõttes lihtne. Ongi lihtne, kui aastaid harjutada!!

Ultrahelitiinusuuring väikemäletsejatele on lihtne niikaua, kui tuleb öelda, et see loom pole tiine ja võib tapale minna. See on koht, kus vigu pole kena teha. Viimane on ilmekas näide teadmiste ja vastutuse hinnast. Sellega puutuvad paljud igapäevatöös kokku.

.... edasi läks lahti suurem töö. Juhendamas oli meid eelnevalt mu praegune juhedaja Prof. Dr. Martin Ganter. Kolm aastat tagasi käisime Jüri karjas noorloomadel tiinusi vaatamas ja kuna Jüri oli teinud lammastele korraliku rividrilli aedikutest ja ultraheliplatformist ülejooksmises, sujus me töö üllatavalt kiiresti 700 looma olid vaadatud viie tunniga. Sel korral olid mul abis tudengid, kes nüüd juba väärikad loomaarstid ja kellelt mul enesel juba palju õppida oleks. Ma arvan, et täpsuses me tol korral veel väga ei hiilanud, aga Jüri on kannatliku meelega :)

.... kaks aastat tagasi toimunud sündmustest jääb eredamalt meelde Rägavere mõis oma lahke pererahvaga. Ma lendasin kohale otse Saksamaalt, mulle tuldi lennujaama vastu ja viidi õkva mõisa ööbima. Järgmisel päeval tuli Kadri koos Tarmo ja ultraheliaparaadiga Tartust varakult kohale ja lahti läks töö tuisus. Oli kena jaanuariilm. Hannoveris oli olnud selline mahe roheline talveilm, aga Rägaveres puhus tuisk ja lund tuli ka juurde. Väga tublid lamburid, keda pean siinkohal iseäranis tänama - ei ole palju kohti, kus sellistes tingimustes inimesed on nõud 8 tundi väljas lammastega tööd tegema ja lõpuni nägu naerul, naljad varrukast tulemas - tegid selle päeva eriliselt meeldejäävaks. Lambad olid ka tublid. Järgmine päev tervitas meid kiiskava päikesesäraga üleni tuisust valgeks võõbatud maastikul. Imeilus kogemus. Esimesel päeval kontrollitud 800 lammast ja teisel veel 300, saigi töö otsa selleks korraks.

Ma arvan, et Tarmo esitas seal küsimuse, et kas töö lambakarjades ongi selline: mõnus töö tuisus, kuum saun, ööbimine mõisas - juu vist ongi jah selline kurnav töö.

.... aga pererahvast me veel piisavalt ära ei jõudnud hirmutada, sest vaid aasta hiljem juhtusime jälle tudengitega Rägaverre ja kui nad meid nii kenasti vastu võtavad, siis on karta, et me pressime ennast sinna vägisi veel. Vahepeal jõudsime aga Lillega ühe talvise uuringu teha jällegi Rägaveres ja Oruveski talus. Oruveskis olime esimest korda ja seal oli vaadata mõnisada looma, muist neist ka loodete arvu määramiseks, nagu ka Rägaveres tol korral. Matthew ja Reena lambakari tegi meid kui lambakarja omanikku kadedaks - nii kena oli. Ja väga lahke pererahvas. Soovitan vaadata nende kodulehte, mulle jäi sealt kõige enam meelde küll pildigaleriist üks udulammaste pilt, mida kasutasin hiljem ka ühes ettekandes Norra loomaarstikoolis. Too talvine vaatamine 2010. aasta alul oli siis vast ühtekokku u 700 lammast.

.... selle aasta kevadel tudengitega, kelle usinust mul jäi vaid imestada (tervisi teile kõigile siinkohal ja ootan teid kõiki jälle tööle - lehma sõrad vaja värkida, lambad üle mägede tassida, silo tiigi taha veeretada ja naerda tahaks ka), põikasime Morganile külla ja teisel päeval oli meil ütlemata tõsine tööpäev koos restoranilõunaga Leho juures. Leho ees pean vabandama, et mu kiire töögraafik ei olegi lubanud jälle sinnakanti sattuda. Aga talvel olen jälle liikvel.

Ja lisaks on olnud veel palju pisemaid ja suuremaid tegemisi selles vallas nii siin Saksamaal, kui Eestis.

Ega ma rohkem kirjutada ei tohi, sest teised tahavad ka ja internetiruum on lõpuks ju piiratud. Sedamoodi on nende aastatega kogunenud kena hulk tööd, aga veel rohkem toredaid kõrvalkogemusi.

Sel talvel tulen Eestisse jaanuari teises pooles, kui on ultrahelitööd Valgamaal ja Lääne-Virumaal ja ehk veel mõnes kohas. Kui kellelgi on veel lammaste või kitsede ultraheliuuringu vastu huvi, siis oleks hea varakult ühenduda: ants.kuks@gmail.com

Kena sigimisaastat

Ants