Maavillase kontrollpunkt Alam-Saksi liidumaal

ootab praamipeesitajaid külla.

Meie tore plaan tuua kerge vaevaga Prantsusmaalt paar meriino jäära päädis tubli paberimajandusega, sest kohalik prantsuse bürokraatia käib kauge kaarega saksa bürokraatiast üle.

Lõpuks siis, et kogu tore asjaajamine niisama märkamatult ei mööduks, ostsin ka Saksast kaks jäära. Ühe toreda dorperi jäära lisaks Tiiterile ja Poolenile. Herman on tema nimi, kena sajakilone jäärapurikas. Temaga kaasa tuleb Hans, kellel on lisaks dorperi verele veel nolana fleischschaf'i verd, mulle meeldis eriti tema emaisa nimi. See oli Tommi Tulpe.

Kogu see jääraost peaks mind vabastama novembrisse plaanitud seemendusaktsioonist.

Kevadel on Maavillase tallekarjades näha nii pooleverelisi meriino villapalle kui ka juba 3/4 vereseid maad villaseks tegevaid dorpereid.

Lisan siia pildid Hermanist ja Hansust

ning neid ootavatest Tiiterist ja Poolenist

Üks näide teise põlvkonna dorperi ristanditest, ekh siis 3/4 verelistest dorperitest, siin Hannoveri kliinikus

Need on siis tükil ajal viimased dorperipildid, edaspidi vaimustume me peenvillameriinodest. Sellepeale, et prantslased meilt terve hunniku kauneid pabereid nõudsid ei tahtnud ka meie rumalad välja paista ja igaks juhuks küsisime ka neilt paari haiguse esinemise ja kontrolli kohta. Üllatus oli suur kui sain sertifikaadi, mis tunnistas, et need loomad on peaaegu kõikidest haigustest vabad: maedi-visna, brutsella, adenomatoos, paratuberkuloos, pseudotuberkuloos, ja mis kõik. Lisaks on nad ilmtingimata skreipiresistentsed ARR-ARR.

Kogu praeguse asjaajamise juures peame suuresti tänama ka Maavillase vanaemasid ja muid lapsehoidjaid. Mana Erika purjetatakse sel puhul lausa Bad-Münderisse lapsi kaema. Tänud ka Kadrile koduhoidmas.

Tänud kõigile ja õhinal ootame toredat reisi.

Ants, Lill, Hava, Aale, Loo, Veli

Bad Münderis