Hõbehaigur meie lambakoplis

Õeraas Maarja tegi need ilusad pildid meie lambakoplis juba paar nädalat tagasi, aga paraku mattuvad ilusad asjad tihtipeale tõsiste ja argiste alla.

Oligi tõepoolest meie kandis paar päeva üks läbirändav hõbehaigur - kükitas Lajassaare teeotsas ja kolis siis veidikeseks meie karjaaeda kaunistama. Oleks peaaegu jäänudki sulniks mälupildiks - sattusin teda nägema, kui last vankriga magama jalutasin ja fotokat mul koduümbruses alati kaasas pole. Aga telefon oli taskus ja nii helistasin sosinal Maarjale, kes meil parajasti külas oli ja oma uue fotokaga kohale tormas. Hiilisime algul üliettevaatlikult, aga lõpuks kõndis Maarja linnule lausa paarikümne meetri peale ligi. Julge hõbehaigur, nagu loomaaiast jalga lasknud.

Helistasin oma harulduseõhinas meie ihuornitoloogile ehk Matsi targale emale, kes mu kähku maha jahutas. Olevat neid lõunapoolsete alade linde Eestimaal viimasel ajal juba kümnete kaupa kohatud. Kuskil isegi vist juba pesitseb. Aga ilus ikkagi.