Ametlikult algab paraad Rõõmul homme. Eile sündisid siiski juba ettetormajad, kes tahtsid esimestena kohal olla - pooleverelised kolmikud vanal tumedapealisel utel, isa suffolk. Kolmikud avapauguna on meil esimest korda, üks neist kärsitutest on veel sonditoidul ega paista väga elluastuja moodi. Aga täna sündis äärmiselt reibas must utt, tema kõrvad sealt allapanust paistavadki. Homne päev peaks tooma uusi kõrvu ja koonusid juba ridamisi. Praegu pole Liliani ilupiltidele veel midagi erilist vastu panna.
Oot, on ikka, olgugi karnivooride ilu. Veli ja velled mäe otsas. Pilt pärit teisipäeva õhtust, kui käisime lahkes Sireli talus oma ammukõneldud karjakoera ära toomas. Antsul algas juba teine lambaloengute lugemise nädal Tartus ja ta nägi väga sedamoodi välja, et vajaks ise väikest lõõgastavat täiendkoolitust. Mitte Tuneesiast (või kus need eestlased seminariturismi ka iganes harrastavad) ei pea seda otsima, hoopis Koselt, Kaivode juurest. Saad teada kõik olulisemad arengud Eesti lambakasvatuses, näed väga väärt loomi, kõht söödetakse omamaiste hõrgutistega punni, erilistest jookidest rääkimata. Ja siis lambanahkade vahele magama.
Sireli talust uut karjakoera tuues läksime ka kindla peale välja. Kalle ju kaks aastat tagasi sealtsamast ja tänaseks suurepärane tööloom. Nüüd siis suure venna kõrvale täpselt sama(hea)de geenidega väikene vend. Ega häid poisslapsenimesid pole raisata, tea ehk läheb endalgi veel kunagi vaja. Olgu siis Kalle väikevend pealegi lihtsalt Veli. Aga neid häid geene jäi sinna Sireli tallu mäe otsa istuma meist veel ainult neli komplekti. Kel head borderkollit vaja, see olgu hoolas. (Veli on vasakult teine)
Ja kolmandal pildil on Mats eile meie lammaste kallal. Ei tapa, pügab! Tal juba enamus me karjast tehtud ja tulemus väga ilus. Lisaks ilule suured kotid head villa. Eks ma kirjuta villadest varsti eraldi, neid on palju ja eri värvi.

Aga nüüd vaja arvuti sinnapaika jätta ja kolmikuid turgutama minna. Muide, kas turgutada või mitte oli Tartus loengul päris põneva arutelu teema.
Liilia
2 kommentaari:
Muide samal päeval natuke enne teid, tõime ka meie ühe vahva koeraporeili sealt Sirelist siia Hiiumaale...ikka ka lootuses, et temast kasvab töökas karjakoer...kuigi hetkel ei ole ta suuremas vaimustuses laudast kostva lambakisa suhtes :S
Aga muidu hästi kohanenud ja elusõõmus armas kutsa, kes juba teise päeva hommikul mul truult sabas astus :D
Vahva! Kõik suured ja väikesed borderid on oodatud juunikuus Jaani talu õpiõuele.
Rohket lambaõnne,
Julika
Postita kommentaar